IP kaamera on arvutivõrkku ühendatav valvekaamera, mis video ja muude signaalide edastamisks kasutab internetiprotokoll’i (Internet Protocol). Sellest tuleneb ka nimetus IP kaamera. IP kaamera on täisdigitaalne “tark” seade, mis arvutivõrkku ühendatuna ei vaja toimimiseks mõnda teist toetavat võrguseadet, kaamera on võimeline ise töötama ja täitma erinevaid funktsioone. Pilti saab jälgida ja täita ka muid funktsioone üle tavapärase interneti ühenduse.
IP kaamera saab olla oluliselt suurema pildi lahutusvõimega, näiteks 2048 x 1536 pikslit, see võimaldab kordades “teravamat” videopilti. Töötades oma tarkvara baasil, mida saab vajadusel ka kaasajastada, pakub IP kaamera seeläbi oluliselt pikemat kaamera “eluiga”.
Videopildi jälgimiseks ja salvestamiseks pole geograafilisi piiranguid, vajalik on vaid elektrienergia ja internetiühenduse olemasolu. IP- põhist videovalvesüsteemi saab hõlpsalt ja paindlikult laiendada või ümber muuta vastavalt vajadustele.
IP kaamera ühendatakse internetiga tavaliselt kohtvõrku jagava ruuteriga juhtmega või juhtmeta Wifi abil. Kõik ühendamise viisid on standartsed ja ei vaja mingeid erilisi vaheseadmeid või lisatarkvara. Lisaks on võimalik ka mõnede kaamerate mudelite puhul ühendada kaamera internetiga mobiilse internetiühenduse (4G) abil, milleks on kaameral siis vajalik SIM-kaardi pesa.
Videopildi salvestamiseks on kaameral sisseehitatd ka mälukaardi pesa (SD), mis võimaldab vastavalt seadistustele (pidev salvestus, liikumisele, häirele jne.) pilti salvestada ja tagantjärgi neid vaadata. Ka on võimalus süsteemi lisada eraldiseisev võrgusalvesti (NVR), kuhu saab ühendada kõik IP kaamerad ja koondatuna jälgida otsepildis kaameraid või salvestusi üle võrgusalvesti. Siis toimiks võrgusalvesti omamoodi süsteemi keskseadmena, mis pakub keskselt pildi jälgimist ja muid erinevaid funktsioone. IP kaamera või võrgusalvesti juhtimist ja pildi jägimist saab teostada arvutiga veebibrauseri või spetsiaalse tarkvara või nutiseadmest APP’i abil. Et erinevad videovalveseadmete tootjafirmade tooted omavahel tõrgeteta töötaks on kokkulepidud ka vastavates standardites (ONVIF, PSIA).
Arvuti kohtvõrkku ühendatd IP kaamera kasutab ka teatud hulga võrgumahtu. Seega, mida rohkem kaameraid seda rohkem võrgumahtu kulub. Muidugi, kui kaamera töötab iseseisvalt ja andmevoogu pidevalt arvutivõrkku ei edasta, siis pole see ka oluline. Kui IP kaamera pilti jälgitakse pidevalt või toimub ka üle võrgu videopildi salvestamine, ning kui arvutivõrk on tavakasutuses, siis võib see häirida ka muud liiklust arvutivõrgus. Eriti kriitiline on see juhul kui kasutatakse Wifi lahenduses kohtvõrkku. Palju täpselt olemasolevasse võrkku kaameraid “mahub” sõltub siiski kõigi komponentide tehnilistest näitajatest. Samuti saab võrgu erinevaid tehnilisi võimalusi ärakasutades suurendada kaamerate arvu.
Üle välisvõrgu ühenduse kaamerapildi jälgimiseks või salvestamiseks peab silmas pidama välisvõrgu ühenduse üleslaadimiskiirust, mis reeglina on oluliselt väiksem kui allalaadimiskiirus ja kohtvõrgikiirus. Mis tähendab, et kasutatav võrgumaht on ka väiksem, milles ka rohkem kui ühe pildi jälgimine võib olla probleemne. Võrgutehnoloogiate arenedes näit: Cat6, Cat7, optiline-fiiberkaabel, 4G ja uuemad WiFi standardid pakuvad tunduvalt suuremat võrgumahtu, kus saab kasutada juba oluliselt rohkem IP kaameraid.
www.turvatehnika.ee